Eesti vähikeskuse koduks saab Tartu Ülikool
Tartu Ülikool ja Sotsiaalministeerium sõlmisid koostöölepingu, et luua Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna koosseisu Eesti vähikeskus, mille eesmärk on kiirendada rahvusvahelises koostöös vähi ennetamist ja ravi Eestis. Kaugem siht on saavutada järgneva nelja aasta jooksul Euroopa Liidu kõikehõlmava vähikeskuse (CCC) tunnustus. Keskuse loomiseks sai Sotsiaalministeerium riigilt 2,6 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse toetust.
Terviseminister Riina Sikkut ütles, et otsuses luua vähikeskus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde lähtus Sotsiaalministeerium põhimõttest primus inter pares – võrdsete seast valiti potentsiaalikaim. „Keskuse rahastajana oli meie otsus, et me ei loo järgmist sihtasutust, vaid istutame loodava vähikeskuse keskkonda, kus on tasakaalus akadeemilisus, kliiniline külg ja elluviimise kultuur,“ selgitas terviseminister.
Riina Sikkut tõdes, et ehkki viimastel aastatel on Eesti teinud vähitõrjes märgatavaid pingutusi, on vähktõve haiguskoormus ikka suur. „Vähitõrjes peab proovima olla sammuke haigusest endast eespool. Teadus, uuringutes osalemine ja rahvusvaheline koostöö on vähi ennetuses, diagnoosimises ja ravis ülitähtsad. Just kõike seda on võimalik loodavas keskuses teha,“ rõhutas terviseminister vähikeskuse olulisust.
Vähiennetuse ja -raviga seotud õppe- ja teadustegevus ning kliiniline töö on Eestis seni olnud üsna killustunud ja jagatud eri asutuste vahel. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaan Sander Pajusalu ütles, et Eesti vähikeskuse eesmärk on luua ühtne üle-eestiline võrgustik, mis koondab vähivaldkonna ravi-, teadus-, õppeasutusi ja patsiendiorganisatsioone ning hõlbustab rahvusvahelistes projektides osalemist. „Koostöös soovime efektiivselt ellu viia vähitõrje tegevuskava 2021.–2030. aasta eesmärgid. Keskusest saab rahvusvahelise ja riigisisese vähialase koostöö sõlmpunkt. Vähikeskus hakkab esindama riiki rahvusvahelistes vähitõrjeprogrammides, et tagada valdkonna areng Eestis ja vähendada siinsete elanike vähki haigestumist,“ sõnas Pajusalu.
Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul tuleb veelgi pingutada ja koostööd tihendada, et Eesti vähipatsient saaks oma koduriigis tänapäevast onkoloogilist ravi. „Üleriigilise vähikeskuse moodustamine on väga tähtis samm. Eesti suurima vähiravikeskusena näeme regionaalhaiglas, et teadusuuringud ja -rahastus peavad üha enam jõudma Eestisse ning onkoloogide aastaid tagasi koostatud vähitõrje tegevuskava vajab keskset rakendamist. Usun, et Tartu Ülikooli juurde Eesti vähikeskuse asutamine seda kõike võimaldabki,“ tõdes Agris Peedu.
Eesti vähikeskuse partnerid on Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tervise Arengu Instituut ja Eesti Vähiliit.
Vähikeskuse projektijuht Kadi-Liis Veiman ütles, et ees ootab töine suvi. „Kaasasime vähikeskusesse Riigikantselei innovatsioonifondi kaudu juba kaks värsket rahastust: üks rakuravi ja teine struktureeritud vähiandmete juhtimislaua arendamiseks,“ rääkis Veiman. Järgmise sammuna lepitakse koos partneritega kokku keskuse juhtimisstruktuur ja otsustamispõhimõtted. „Näiteks tuleb välja mõelda, millistes Euroopa Liidu vähitõrjeprojektides on kõige olulisem kaasa lüüa ja missugune roll neis võtta. Vähktõbi on Euroopa ühine mure ning sellega seotud projekte ja algatusi on palju. Peame välja sõeluma Eestile kõige tähtsamad, unustamata sealjuures patsientide vajadusi,“ märkis Kadi-Liis Veiman.
Vähikeskuse rajamise toetus 2,6 miljonit eurot jaguneb nelja aasta peale. Selle aja jooksul on eesmärk saavutada Euroopa Liidu kõikehõlmava vähikeskuse (Comprehensive Cancer Centre) akrediteering. Esimesel aastal on kavandatud vähikeskuse eelarveks 650 000 eurot. Rahastus pälviti ministeeriumide teadus- ja arendusprojektide rahastamise konkursi eelmise aasta taotlusvoorus. Taotlusi hindas Vabariigi Valitsuse juures tegutsev Teadus- ja Arendusnõukogu.
Eesti vähitõrje tegevuskavas on seatud aastateks 2021–2030 kolm prioriteeti: vähki haigestub vähem inimesi, inimesed elavad pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning vähiga elavate inimeste elukvaliteet on parem.
Tervise Arengu Instituudi andmetel on viimastel aastatel diagnoositud üle 8000 vähijuhu aastas. 2022. aastal tasus Tervisekassa 51 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest. Vähkkasvajaga patsientide operatsioone, ravi ja vajalike ravimite soetamist toetati enam kui 171 miljoni euroga. 2023. aastal registreeriti Eestis 3391 vähisurma, mida on paarisaja võrra vähem kui 2021. aastal.
